Geeni-, vere- ja bakteri praktikum TÜ loodusmuuseumis

14. novembril käisime TÜ Loodusmuuseumis geenipraktikumil, kus meile tutvustati meile geenitehnoloogiat ja selleks vajalikke tööriistu.

Esmalt tuleks ära märkida, et kõik katsed tehakse mikro (µ) skaalal (o,ooooo1), kuna suuremates kogustes oleks see lihtsalt katsematerjalide raiskamine ning selleks kasutataksegi automaatpippette (näiteks 100-1000µl; 100-200µl; 10-100µl; 0,01-20µl; 0,01-10µl jne. ning kindlalt tuleb öelda, et antud pipetid on väga kallid ja mida väiksem skaala seda suurem hind).

Meile anti aega pipettidega tutvumiseks ja seejärel anti meile kätte tööjuhend, mille peal olid täpsed juhised töö tegemiseks. 1,5 milliliitrisesse tuubi (või tjuubi nagu meie õpetaja Kaarel pidevalt ütles) tuli kokku pipeteerida:
7µl vett
1µl lõigatavat vektrorit (antud juhul ühe kahjutuks tehtud bakteriofaagi e. bakteri viiruse nö. DNA)
1µl puhvrit (aine, mis tekitab õige keskkonna katse läbiviimiseks ning kui ma õigesti mäletan oli see tavaliselt leeline)
2µl ensüümi (aine, mis vektorit lõikuma hakkab, minul oli selleks XHOI)
ja hiljem ka 3µl sinist värvi

Esimesed neli asja kokku segatud ja vuugitud, läks tuub inkubaatorisse, et selle sees olevad ained reageerima hakkaksid ning meile seletati lähemalt kõigest sellest mida me tegime. Nimelt me lõikasime bakteriofaagi DNA'd ning erinevad ensüümid lõikasid neid erinevates kohtades erinev arv kordi, mida pärast ka hiljem näha oli.

Aga selle 15min. sees, kui tuubid veel inkubaatoris olid ja meile oli ära seletatud miks, sai käia ka õhukülvi tegemas. Õhukülv on mikroorganismide õhu teel kogumine Petri tassile, kus on nende jaoks vajalik sööde, mis koosneb süsivesikutest, valkudest, mineraalainetest ja seerumist. Sellega pidavat saama enam vähem määrata õhu puhtust.

Kui tuubid inkubaatorist välja tulid sai sinna lisada sinise värvi, et tulemus pärast paremini näha oleks. Peale värvi lisamist sai iga õpilane ise proovida pipetiga oma tuubi sees oleva ainete segu vesivanni geeli sisse lasta, kus toimus elektrolüüs ning peale veidikest ootamist sai tulemust väga ilusasti näha.Selline oli siis katse tulemus UV valguses. Minu oma on nendest neljast keskmisest üksikust teine. See pilt näitab mõneti ära ka, mis tüüpi ensüümid kellelgi olnud on. Mida pikemaks venis see riba, seda rohkem lõikas ensüüm vektorit. Minu omal tegi ensüüm vektoris ühe lõike ning seetõttu see ainult ühes kohas hästi eredalt näha ongi.

Antud osa praktikumist oli minu meelest vägagi kasulik, kuna ma sain palju uut teada geenitehnoloogiast ning sellega seotud masinatest ja protsessidest. Samuti oli väga ilus näha, kuidas oma katse tulemused välja tulid.