Mikromeierei on EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi, toiduteaduse ja –hügieeni osakonna õppe-, katse- ja arendustöö laboratoorium, mis käivitati 2007 aasta septembris.
Mikromeiereis tehakse regulaarset õppetööd, täiendõpet ja teadustööd. Tootearenduse, rakenduslike uurimistööde ja üliõpilastööde kaudu saab mikromeiereis lahendada Eesti piimatööstuste probleeme. Sellest on abi ka teistes toidutööstuse harudes, kus kasutatakse piimatoodete valmistamisele omaseid tehnoloogilisi protsesse (vedelate toiduainete töötlemine, vaakumaurutus, membraanfiltratsioon, sublimatsioonkuivatus, fermenteerimine vms).
Meiereis olevad seadmed võimaldavad sooritada praktiliselt kõiki piimatoodete tootmisega seotud operatsioone (separeerimist, pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentreerimist, kuivatamist, ultra- ning nanofiltratsiooni jms). Lisaks on mikromeiereis analüütiline kaal, juustude valmimiskapid, külmkapid ja palju muid abistavaid seadmeid piimatoodete tootmiseks. Kõik seadmed vastavad tänapäeva hügieeninõuetele, on tehnilistelt lahendustelt kaasaegsel tasemel ning on varustatud andurite ja kontrolleritega tüüpiliste parameetrite automaatseks mõõtmiseks, salvestamiseks ja arvutitöötluseks.
Mikromeierei on sisustatud EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi, toiduteaduse ja –hügieeni osakonna ning koostööpartneri Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse poolt. Osapoolte vaheline koostöö labori arendamisel jätkub ka tulevikus.


LABORI PÕHIPLAAN JA SEADMED



Pastörisaator Tootlikus 10 l/h temperatuuril 72-75 °C 15 sekundit Maksimaalne temperatuur 80 °C Täitepaagi maht: 10 l

Homogenisaator Tootlikus: ~45 l/h Rõhk: kuni 70 bar Täitepaagi maht: 4,5 l

Separaator Tootlikus: ~150 l/h Täitepaagi maht: 10 l Separeerimiskettaid 12 tükki Separeerimiskiirus 8000-10000 p/min

Membraanfiltratsiooni seade Täitepaak: 15 l Valmistoodangu paak: 15 l Filtri pindala: 0,024 m² Filtrisisene maht: 75 ml Tootlikus: 5 – 50 ml/min

Vaakumauruti Aurueraldaja pikkus: 1,36 m Soojaülekande pind: 0,06 m² Tootlikus: 10 l/h Maksimaalne kütteauru vajadus: 15 kg/h Maksimaalne kütteauru rõhk: 1,7 bar Kondenseerimisala pind: 0.17 m² Täitepaagi maht: 30 l Valmistoodangu kogumispaak: 5 l Kondensaadi paak: 5 l CIP Pump: 8 l/min Maksimaalne vaakumi sügavus: 200 mm Hg

Jäätisefriiser-skreeperjahuti Külmasüsteem koosneb külmutusagregaadist (-40 °C) ja silindrit jahutavast soolveeringist (-25°C) Toote pump: Tootlikus: 0-20 l/h Võimaldab pumbata kuni 0,6 mm suuruseid tahkeid osakesi sisaldavat vedelat segu Õhu sisestussüsteem: Reguleeritav ja erinevate gaaside lisamise võimalus

Multifunktsionaalne tank Täitepaagi maht: 10-20 l (oleneb mida töödeldakse) Varustatud segistitega erineva viskoossusega toodete valmistamiseks. Reguleeritav temperatuur: 2-85 °C
Võimasin Seadme mahtuvus: 5 l; soovitatav täiteaste 4 l; minimaalne täiteaste 1 l

Juustuvann Vanni mahtuvus: 6,5 l Temperatuuri reguleerimine: kuni 50 °C Segaja kiirus: reguleeritav Sensorid: temperatuur, pH Lisavahendid: juustupress ja lõikenoad

Sublimeerimisseade Minimaalne temperatuur: -55 °C Vaakumi sügavus: kuni 20 Pa

AHHA

Täna 23.sept käisin Vanemuise kontserdimajas näitust üles panemas.Põhilised asjad olid juba üles pandud meil jäi veel paika panna paar lauda,tooli ja letti.Pärast seda proovisime teha kiirpilti kuid see ei töötanud nig see üritus jäi ära.Kõige sellega läks aega u 40 min.Pärast seda käisime näitusel veel ringi midagi seal eriti vaadata ei olnud sest polnud veel jõutud midagi üles panna aga sellegipoolest saime proovida püssi lasta mis tuli isegi päris hästi välja.

Olulisemad faktid A. Le Coq'i ajaloos:
1800 - tartlastele hakkab õlut pruulima B. J. Hesse, kelle väikesest õllevabrikust saab alguse Eesti vanim ja suurim järjepidevalt tegutsev joogitööstusettevõte, tänane A. Le Coq.
1807 - Preisimaal elav hugenotiperekond rajab kiirelt areneva joogikaubandusettevõtte A. Le Coq & Co.
1826 - tallinlasest õllepruul J. R. Schramm alustab Tartus laagriõlle tootmist.
1830 - Kaupmees Albert L. J. Le Coq asub Londonisse perekonna veiniäri laiendama ja hakkab oma nime all villima ja eksportima vene keiserlikku stout´i.
1880 - Albert L. J. Le Coq müüb eduka ekspordifirma äripartnerile, Sillemite perekonnale.
1893 - J. R. Schrammi pärijate õlletehas saab uue nime Tivoli ja tootmine viiakse kesklinnast üle Tähtverre.
1896 - Tivolist saab aktsiaselts ja vastvalminud moodne suurõlletehas alustab turgude vallutamist.
1900 - AS Tivoli ostab A. D. Musso (end. B. J. Hesse) ettevõtte, sellest saab Tivoli Jaani tänava tehas ja peakontor.
1904 - A. Le Coq muudetakse osaühinguks ja firma peakontor ning villimistehas kolitakse 1906 Londonist Peterburi.
1912 - A. Le Coq pälvib Vene keiserliku õukonnavarustaja tiitli
1912 - A. Le Coq ostab Tartus AS Tivoli.
1913 - Tartus hakatakse tootma Imperial Extra Double Stout´i. Tivoli uueks nimeks saab A. Le Coq.
1914 - A. Le Coq´i kiire edu seiskab alanud Esimene maailmasõda.
1917-18 - A. Le Coq´i Tartu tehaseid rüüstatavad kordamööda Vene ja Saksa sõjaväed, Peterburi osakond likvideerub.
1921 - A. Le Coq´i tehas alustab uuesti tööd iseseisvas Eesti Vabariigis-
1926 - A. Le Coq ostab Gambrinuse. Eesti õlleturg jagatakse suurtootjate vahel.
1933 - A. Le Coq'i algatusel müügitsoonide leping lõpetatakse. Vaba konkurents tõstab A. Le Coq'i toodete läbimüüki oluliselt.
1938 - A. Le Coq avab Tallinnas Suur-Patarei tänaval uue moodsa õllevillimis- ja karastusjoogitehase, et rahuldada pealinna järjest kasvavat nõudlust.
1940 - A. Le Coq natsionaliseeritakse. Sõjaeelsed müügimahud on teinud Tartu ettevõttest suurima õlletootja Eestis.
1941 - Natsionaliseeritud AS A. Le Coq nimetatakse Tartu Õlletehaseks.
1941 - 1944 - A. Le Coq tegutseb riikliku ettevõttena Bierbrauerei Dorpat. Ligi 80 % õlletoodangust läheb Saksa sõjaväe tarbeks.
1944 - septembris allutatakse Tartu Õlletehas taas ENSV toiduainetetööstuse rahvakomissariaadile.
1950 - Tartu Õlletehas rekonstrueeritakse põhjalikult.
1958 - Tartu Õlletehas toodab esmakordselt üle 10 miljoni liitri õlut aastas.
1960 - Tartu Õlletehas määratakse toiduainete tootmise valitsuse liinis õlle ja karastavate jookide juhtivaks ettevõtteks.
1962 - Valmib uus õllevillimistsehh, mis on sellel perioodil kõige kaasaegsem ja tootlikum kogu NSV Liidus.
1968 - Alustatakse esimese Eesti mineraalvee Värska villimist.
1973 - Tartu Õlletehas saab tunnustusena nime Tartu Eksperimentaalõlletehas.
1980 - Õlletoodang kuuekordistub sõjaeelsega võrreldes.
1995 - Taasiseseisvunud Eesti Vabariik erastab AS RAS Tartu Õlletehase Magnum Konsuumer´ile. Uued omanikud alustavad ettevõtte moderniseerimisega. Ostetakse uusi tootmisseadmeid ning hangitakse plastpudelite villimisliin.
1997 - Soome õlletootja Olvi Oyj omandab Tartu Õlletehase aktsiad.
1998 - Luuakse holding-firma AS A. Le Coq, mis omandab lisaks Tartu Õlletehasele ka osaluse Läti õlletehases Cesu Alus ja Leedu õlletehases Ragutis AB
1999 - Tartu Õlletehas hakkab esimese Eesti ettevõttena tootma siidrit.
2001 - Tartu Õlletehas hakkab esimese Eesti ettevõttena tootma spordijooke.
2002 - A. Le Coq saab Eesti joogituru liidriks.

Mulle seal tehases käimine väga meeldis,saime teada kuidas valmib õlu ja muud alkoholid ning nägime mitmesuguseid erinevaid masinaid mis teevad õlle valmstamise hõlpsamaks.Et koralik ja hea õlu valmis peab see läbi käima mitmed töötlemise etapid nagu nt:meskimine,filtreerimine,keetmine,selgindamine,käärimine ja laagerdamine,separeerimne,filttreerimine,blendimine,karboriseerimine ja pastöriseerimine,villimine.

sissejuhatus

Täna tegin endale bloggi kasutaja.